Suvearmastus
väikest kitsast suud ning kohati naljakaid, isegi kohmakaid liigutusi. Neil oli lõbus, nad
naersid palju. Rääkida oli nii lihtne.
Kui päike loojunud oli, helises Kersti telefon. ,,Jah, ema? Ei, olen sõbraga mere ääres.
Ei, ma ei jää enam kauaks. Olgu, tsau." Richardo vaatas teda huvitunult ja küsis: ,,Kodused
otsivad vist sind juba? Olen niigi kaua sind kinni hoidnud." Kersti ei tahtnud lahkumisele
mõeldagi. Richardot oli huvitav kuulata, tema elu on väga huvitav olnud. Richardole meeldis
Kersti reaktsiooni vaadata ja põnevil silmi jälgida.
Siiski kutsus Richardo takso ning viis Kersti koju. Ta saatis ta ukseni. Siis muutusid
mõlemad kurvaks ning häbelikuks. ,,Mul oli täna väga tore, aitäh õhtu eest," ütles Kersti.
Richardo võttis ta käed pihku, vaatas talle silmadesse, tõmbas ta endale lähemale ning suudles
teda. Ta ei oleks osanud öelda midagi, mis tema tundeid paremini kirjeldaks
annaabi.ee 
