Suvearmastus
,,Vabandust, kas sa räägid inglise keelt?" küsis ta paigale tardunud neiult, kes kogeldes
,,jah" vastas. ,,Ma tean, et see on natuke veider, aga kas ma saaksin su numbri?" Kersti ei
jõudnud mõttega nii ruttu järele, vaatas hetke mehele silma ja võpatas siis ning vastas
segaselt: ,,Jah, eee.. mu number on.. Oot, ma kirjutan kohe sulle üles." Ta otsis käekotist
paberi ja pliiatsi ning kirjutas sellele oma nime numbriga. ,,Palun, siin see on," ulatas ta lipiku
Richardole, vaatas talle silma ning pilgu vältel puutusid nende käed kokku. Ta ei tea, kaua
nad nii seal teineteise silmadesse uppudes seisid, kuni Marili Kersti nime hõikas ning ta
uimast äratas. ,,Ma helistas sulle," oli ainus, mida Richardo veel ütles ning jäi eemalduvat
Kerstit veel minutiks jälgima.
Terve õhtu, öö ja järgmise päeva ootas Kersti kõnet. Kui ta mobiil laual pool 7 õhtul
lõpuks helises, ta lausa tormas telefonile vastama. ,,Jah?" küsis ta häbelikult, ootusärevus