vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. DNA molekul on suurim teadaolev makromolekul. RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, ribossi ja fosfaatrühma liitumisel. Adeniin A, guaniin G ja tsütosiin C on samad, mis DNA koostises, aga RNA-s on T asemel uratsiil U. nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. ÜLESANNE: RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulid jagatakse üldiselt funktsioonide alusel kolmeks: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA)
miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, ribossi ja fosfaatrühma liitumisel. Adeniin A, guaniin G ja tsütosiin C on samad, mis DNA koostises, aga RNA-s on T asemel uratsiil U. nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. ÜLESANNE: RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulid jagatakse üldiselt funktsioonide alusel kolmeks: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA)
annaabi.ee 
