nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue, vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Tagab: rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemus: 1 DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. RNA transkriptsioon RNA süntees DNA alusel Toimub: tuumakestes (interfaasi ajal, peale replikatsiooni) Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub
ahelasse. mRNA-ahela pikkus on keskmiselt 1000-1500 nukleotiidi. Selle molekuli süntees toimub järgmiste etappidena. 1. RNAd sünteesiv ensüüm seondub promootoriga (geeni alguses oleva DNA- järjestusega). 2. Seejärel alustab RNA-polümeraas uue RNA-ahela sünteesi. Polümeraas katkestab vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. Ensüümi möödumisel taastuvad DNAs olevad vesiniksidemed kohe. Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast. 3.Ribonukleotiide üksteise külge kinnitades liigub RNA-polümeraas piki DNAd edasi, kuni jõuab geeni lõpuni. Seal värskelt sünteesitud RNA vabaneb ja RNA- polümeraas lahkub DNAlt. PÄRILIK INFO AVALDUB VALKUDE SÜNTEESI KAUDU Valgud elusorganismides mitmesuguseid ül täitvad biomolekulid, mis koosnevad paljudest omavahel ühendatud aminohapetest Aminohapped aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad
annaabi.ee 
