kombineeritud utilisatsioonikatlaid. Gaaside madala temperatuuri tõttu on utilisatsioonikatelde küttepinnad, võrreldes koldega kateldega, sama aurutootlikkuse juures mitu korda suuremad, mistõttu katla gabariitide vähendamise eesmärgil kasutatakse laialdaselt katla keresse tihedalt paigutatud horisontaalseid siugtorude või spiraalselt painutatud torude pakette, mõnedes kateldes küttepinna suurendamiseks ka liigendatud välispinnaga – ribistatud või pealekeevitatud terasvarrastega torusid. Vee ringlus horisontaalsete torupakettidega kateldes tagatakse sundringlusega ringlus-pumpade abil. Väävelhappest tingitud korrosioonikahjustuste vältimiseks ja katla tootlikkuse reguleerimiseks varustatakse paljud utilisatsioonikatlad möödavoolu-torustikega, mille kaudu automaatsete või käsitsi juhitavate siibrite abil juhitakse väljalaskegaasid mootori väikestel koormustel või piiratud
1. tsentraalne reguleerimine soojussõlmes 2. küttekehadele paigaltatud regulaatoritega Küttekehad. Küttekehad on ettenähtud ruumi soojukadude kompenseerimiseks. Annavad soojust konvektsiooni ja kiirguse teel. See vahekord oleneb tema konstruktsioonist ja välispinna kujust/iseloomust. Sileda pinnalised küttekehad annavad rohkem soojust kiirguse teel. Kiirguse teel ruumi antud soojus tagab ruumis ühtlasema temp-i. Tugevalt ribistatud pinnaga küttekehad(konvektorid) kiirgavad ka soojust kuid suuremosa kiirguse soojusest langeb nende endi peale. Põhiline osa ikka konvektsiooni teel. Konvektiivne soojusülekanne tingib ruumis temp-i. ebaühtluse ja soojustehnilisest seisukohast on paremad need küttekehad mis väljastavad ruumi 1m2 soojust rohkem. Soojust läbikande tegur on suurem(vt eelpool). Majanduslikult on eelistatud mitte defitsiitsetest materjalidest(teras). Sanitaar nõuete seisukohast on need mis koguvad
annaabi.ee 
