semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta, et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise Nõukogude Liidule üpris lihtsaks. Nõukogude Liit hakkas aga sõjaväebaase rajama lubatust
september 1938 kogunevad Münchenisse (Müncheni sobing!) 4 riiki Saksamaa, Ing, Pr, Itaalia. Võtavad vastu otsuse, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksale; 5. 15.03.1939 Saksa marssis Prahasse (Tsehhoslovakkia okupeeriti/likvideeriti); Slovakkia jäi saksast sõltuv väike riik. Agressioon jõuab Läänemere äärde; 6. MRP Molotov-Ribbertropi pakt esimesena vaatluse all Poola, suhted algul head. 21.03.1939 Saksamaa esitab ultimaatumi nõuab tagasi ,,Poola koridori". Järgmisel päeval võtab Saksa Leedult tagasi Klaipeda (Memel). Leedust saab liitlane (Poola lükkas ultimaatumi tagasi). 23.august.1939 Mittekallaletungi leping (Kaasnes Salaprotokoll 1989ni salgas Venemaa): 1
annaabi.ee 
