Balti kett
konstitutsioonikriisi ajal, mille käigus
astusid kolm rahvaliikumist ühiselt
vastu NSV Liidu põhiseaduse
kavandatavale muudatustele, et
põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas
liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju Moskva kavatsuste vastu.
1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste
konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis. Juba
Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata.
Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest
1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete
koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud
kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) temaatika. Nimetatud pakti
salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu saatuse 1939.aastal, andes kahe
suurriigi välisministrite salakokkuleppel need maad NSV Liidu huvisfääri.
Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV
annaabi.ee 
