MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng
Selge on see, et omandi kujunemine on väga pikk protsess olnud. Maareform eeldab maaomandisuhete
olemasolu ühiskonnas ning maaomandi piirtlemist. Reform on ajutilise iseloomuga ja ajaliselt piirtlev
ühiskonnas.
Kui nüüd alustada Eesti ajaloos muinasajast, siis arvatakse, et muinasajal kuulus maa
kogukondlikusse kasutusse maa oli kogukonna oma. Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese
aastatuhende keskel), siis oli kinnistunud juba põllumaa, sellised ribaviisilised, talude juurde
(NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis
muinasaegset maakasutust? Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud.
Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja seda nimetatakse vööndipiirideks.
13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama