Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
a LM, 1856.a EM. Seaduste sisu: kogu maa kuulutati
mõisnike omaks, kuid see jagati mõisamaaks ja talumaaks (seda ei tohtinud vähendada) see
mis oli talupojal jäi ka edasi tema omaks no matter what. Talumaad soovitati rentida mitte
teotöö vaid raha eest, seda võis ka talupojale müüa. Neid seadusi kutsutakse ka talude
päriseks ostmise seadusteks. Seega oli talupojal võimlus saada maa omanikuks. Kuid nende
seadustega kaasnes ka maa krunti ajamine (kadus põldude ribastatus). Osteti võlgu (talupoeg
võttis laenu krediitkassast). Esimesena said talusid päriseks osta need, kes olid varem midagi
teeninud, näiteks kõrtsmikud ja möldrid. LM kubermangus hakkas suurem buum vabaks
ostmiseks 1860ndatel, seda võimaldas linakasvatus, just sellel ajal tõusis lina hind, sest
Ameerikas oli kodusõda ja sealt ei saanud Euroopasse tuua puuvilla ja selle asendajana nähti
lina. Kõige enam müüdi päriseks Mulgimaa talusid. EM kubermangus hakkas suurem vabaks