teemi toimimise hindamiseks, samuti töökindluse tõstmiseks tehtavate inves- teeringute majanduslikuks põhjendamiseks. Sageli rakendatakse elektrivõrkude arenguplaanide väljatöötamisel ja projek- teerimisel lähenemist, kus võimalikud projektivariandid töötatakse välja pi- gem kogemuste, kui rangete analüütiliste meetodite põhjal. Seejärel analüüsi- takse koostatud variante töökindluse aspektist ning nõuetele mittevastavad va- riandid jäetakse edasisest vaatlusest välja või modifitseeritakse neid. Lõplik variandi valik toimub vähimkulu kriteeriumi alusel töökindlusnõuetele vasta- vate variantide hulgast [Sullivan, 1977]. Töökindlus on määratud paljude teguritega, nagu võrgu skeem, elementide töökindlus ja terve hulk mitmesuguseid juhuslikke faktoreid. Eksisteerib suur hulk näitajaid elektrisüsteemide, tema osade, elementide või elementide grup- pide töökindluse iseloomustamiseks.
2. Uuritava süsteemi matemaatilise mudeli koostamine. 3. Lahendi leidmine mudeli abil. 4. Lahendi kontroll ja korrigeerimine. 5. Lahendi ellurakendamine. Süsteemanalüüs kulgeb tavaliselt järgmiste etappidena: 1. Ülesande püstitamine, mis hõlmab probleemi formuleerimise, uurimisvaldkonna piiritlemi-se, vajalike algandmete määratlemise ja soovitavate eesmärkide seadmise. 2. Alternatiivsete lahendite väljatöötamine. Sellel etapil töötatakse välja võimalikud la-hendite va-riandid. 3. Ressurssideuurimine. Sellel etapil uuritakse materiaalsete, inim- ja tehniliste ressurs-side raken-damise võimalusi antud probleemi lahendamiseks. 4. Mudeli koostamine. Sellel etapil koostatakse tegelikkuses uuritava protsessi mudel, arves-tades ainult kõige olulisemaid tegureid. 5. Hindamiskriteeriumide valik, mis süsteemanalüüsi käigus võib kujuneda üheks keeru-ka-maks etapiks. 6.Alternatiivide võrdlemine ja otsustamine
annaabi.ee 
