Lambakarjus ja aeg
"
Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma
sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured.
Uudishimu arkas karjuse sudames. Oma meelerannakutel Dli ta kulas-
tanúd paljusid linnu, kuid sellist, mille tanavatel poleks uhtki kerjust ja
mille aidad oleks koik vilja tais, polnud ta nainud. Ta oli tuttav lugematute
inimeste elusaatustega, Dli kohanud oma nagemustes palju rahulolevaid
mehi ja naisi, kuid nende rahulolu Dli alati riailine. Tarvitses neil jaada
AIVARJORGENSON
ilma maisest varast ja nad istusid tuhas ning niisutasid teetolmu oma
pisaratega. Ta ei olnud kohanud kedagi, kelle paevade korjamise t66
annaks teadmise maailma aravoitmisest.
"Su jutt on ilus ja linn, millest sa raagid, erineb koikidest, millest ma
kuulnud olen. Aga iitle, hea isand, kuj kaugel on su tootatud linn?"
"See linn on kaugel, tee sinna laheb labi paljude orgude ja iile paljude