Levimuusika
diskoteegid (inglise k. disc- ketas), kus tantsiti ja lõbutseti diskori valitud ja
kommenteeritud plaadimuusika saatel. Diskoteekide tekkele aitas kaasa
helisalvestustehnika areng. Tihti oli plaadimuusika kvaliteet parem, kui elava esituse
oma.
70-ndate aastate lõpul äratas New Yorgi diskoteekides suurt tähelepanu muusikastiil,
mis oma nime sai ameerika slängisõnast rap (lobisema).[ Kasutatakse ka tõlget –RAP-
rhytmically axentreated poetry -rütmiliselt aktseteeritud poeesia.] Mustad diskorid
olid välja arendanud rütmilise kiirkõne. Sinna juurde kuulus manipuleerimine
heliplaadiga- selle alla pandi viltketas, mis võimaldas plaati mängu ajal käega peatada
ja rütmiliselt edasi- tagasi liigutada (inglise k. scratching- kratsimine). Kasutati ka
kahte grammofoni- ühel instrumentaalpala, teisel meloodiline laul. Sinna peale rääkis
diskor