Õiguse üldteooria
Kuidas jõuti sobiva sõnani? Seadused ei tekkinud tühjale kohale. Eeskujuks võeti vene ja
skskeelsed seadused. Vaja oli leida nende mõistetele eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud
murretest, üldkeelest ja soome keelest. Sõnaloome tegevust iseloomustab tervikuna selline
allikate baas. Veski veendumuse kohaselt peitub kõik keele arenguks vajalik keeles endas.
Kas oma või võõrsõna? Küsimus tõlketöös. Seisti valiku ees – kas minna lihtsa vastupanu
teed ja võtta oskussõnu rhvlisest varamust või luua oma. Võõrsõnad võivad kahjustada eesti
keele struktuuri. Tuleb leida mõistlik kompromiss. Sõnaloome enda viiside kohta on
tuletamine kõige viljakam moodus. Liidete abil tuletamine. Eesti keeles on arvutul hulgal
Liiteid, mille abil võib arvutult tüvesid aretada. Kui enne Veskit kasutati liiteid suvaliselt, siis
selgitas Veski, millised on nüansid igasugustel liidetel. Eesistmik, üüritama, kaavitama. Mine
on universaalne liide, mis võimaldab luua teonime