Alpid
Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on
madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid).
Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim
punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci
tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786.
Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau
lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja
lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago
Maggiore).
Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd,
veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate
kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt
annaabi.ee 
