kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: neelvetikad (Cryptophyta), haptofüüdid (Haptophyta), stramenopiilid (Heterokonta; nt. pruunvetikad, ränivetikad) ja vaguviburvetikad (Dinoflagellata). Rohevetika-tüüpi plastiidid on Chlorarachniophyceae (Rhizaria) ja Euglenida (Excavata) esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (Chromalveolata hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz et al., 2004). Vaguviburvetikate (Dinoflagellata) seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist).
microimaging.ca/protozoa/vorticella.jpg http://www.xtec.cat/~jfarre13/hot-potatoes/imatges-hotpot/vorticella15.jpg Algloomad - settekivimite tekitajad kambrilised ja kiirloomad Pildid: Kambrilised http://bio1903.nicerweb.com/Locked/media/lab/diversity/protista/img/Foraminifera.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Benthic_foraminifera.jpg Kiirloomad http://www.viewsfromscience.com/media/photos/Radiolaria_2.jpg http://www.palaeos.com/Eukarya/Units/Rhizaria/Images/Radiolaria.jpg http://www.ecometry.biz/PicturesPatterns/Radiolaria4.JPG III Loe lisaks algloomade põhjustatud haiguste kohta ja tee vajalikud ülestähendused. Info leiad kasutades mõnda otsingumootorit (nt Google). 1. Toksoplasmoos (ingl k toxoplasmosis) tekitaja Toxoplasma gondii. Vaata milline näeb välja toksoplasmoosi tekitaja. Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga
annaabi.ee 
