Kunsti ajalugu
arengulugu jaotub tavaliselt kolmeks perioodiks: Uue riigi I pool (16. - 15. saj. eKr. ), mil riik
jõudis välise hiilguse kõrgeimale tipule. Amarna ajajärk ehk Echnatoni valitsusaeg ( 14. saj. I
pool eKr. oli katse murda preestrite võimu ja Uue riigi II pool ( 14. - 11- saj. eKr.), mil riik
elas üle nii nõrgenemise kui ka tugevnemise perioode ning saavutas viimase kõrgpunkti
vaarao Ramses II ( 13. saj. eKr. ) ajal.
Egiptuse uue riigi alguses kuulus juhtiv rolla rhitektuuri ja kunsti arendamises Teebale.
Ehituskunsti eelistüübiks kujunesid jumalatele rajatud templid. Uue riigi peajumalaks oli Ra
kõrval Amon, et nende võimsust rõhutada, ühendati nad uueks, kõrgeimaks jumaluseks Amon
- Ra`ks. Temale pühendataksegi Uue riigi võimsaimad templiehitised - Karnaki ja Luksori
templid. Karnaki tempel oli peatempel nii Amonile kui ka kogu Egiptuse peamine pühamu,
mida ehitasid pea kõik vaaraod Uue riigi eksisteerimise jooksul. Selle tulemusena valmis