Sõnamõrvar
aidata?!" sosistas Andres mulle vastu.
18
Minus needuse avastamine
Peale jutustust hakkasime ruttu ülespoole liikuma, kuna kell sai juba kaks. Me kõndisime
üpris kiiresti, et ruttu-ruttu kohale jõuda. Kõik tahtsid teada, mis jutus edasi sai.
"Kuule, Jasmiin, miks sa nii vaikseks jäid? Kas oled nii väga jutu peale mõtlemisega
hõivatud, et ei suuda isegi jalgade ette vaadata?" küsis John naljatades, kui ma kivi otsa
koperdasin ja kukkusin.
"Ei! Loomulikult mitte! Ma lihtsalt... Rhhhhh. Ma ei saa midagi rahulikult mõelda!"
käratasin, kui punastades üles tõusin. Ma läksin vihaselt teiste eest ära.
"A-a-aga ma ei tahtnud mida..." ütles John arusaamatult käsi laiutades.
Aga nagu arvata, kukkuski ta teadvusetult maha. Jälle! Jälle olin ma tapnud inimese!
Jastiin röögatas ja jooksis minu juurde. Ma pöörasin silmi pööritades tema poole. Ta
andis mulle kõva laksu vastu kõrvu.
"Äääh! Miks sa mind lõid?" kiljatasin valust ja ehmatusest.
"Sa igavene