parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J). Saadud andmetest arvutada neutralisatsioonireaktsioonientalpia r H (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui on teada järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Kasutada arvutamisel Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: 100cm3 1 M HCl lahust 100 cm3 1 M NaOH lahust t1 = 23oC t2 = 29,5oC m = 200g C = 4,18 J g-1K-1 Arvutused: gr = -4,18 (J g-1K-1) · 200 · t (K) t = (t2-t1) t = 6,5 gr = -5434 J r HCl KJ mol-1 HOH = -230,0 K J · mol-1 HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · H H = q/n
erisoojusmahtuvuse loeti vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g -1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass oli seega 200g. Nende andmete põhjal oli võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J). Saadud andmetest arvuti neutralisatsioonireaktsioonientalpia r H (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutati tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui teati järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Arvutamisel kasutati Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrreldi arvutatud ja katselist tulemust. Leiti katse viga. Katse andmed ja arvutused: NaOH lahuse temperatuur t1= 22oC Lahuse temperatuur pärast NaOH lahusele HCl lisamist t2= 28oC VNaOH = 100 cm3 cNaOH = 1 M VHCl = 100 cm3 cHCl = 1 M Saadud aine: Molaarsus CNaCl = 0,5 M Erisoojusmahtuvus cNaCl = 4,18 J g-1 K-1 Tihedus = 1 g ·cm-3
annaabi.ee 
