EESTI KESKAEG
See pole säilinud. 19. saj avastati Liivimaal ja Bremenis
töötanud Johann Renneri kroonika, mille keskaegse osa uurimisel avastati, et jääb üle tükk 14. sajandi jutustest, et seal
olid mõned riimid, siis arvati, et tegemist riimjutustusega. Kas tegu oli Liivimaa ordumeistri kaplaniga, kelle jutustust
ta kasutas (Parthemolos?), pole teada. Uuem käsitlus arvab, et Renneri jutustus oli hoopis alam-saksa keeles nagu ka
vanem riimkroonika (Rheutersi teooria). Kui mõned originaalis on vb tõesti säilinud. 14. saj II poolel, 15. saj millegi
pärast Liivimaal enam suurejoonelisi krooniakid ei säilinud. 14. sajandis Wartberge kroonika, mis on primitiivne ja
siis veel mõned 15. saj tekstid, mis pole säilinud originaalkujul või siis puhtalt hüpoteetilised. Uuesti tõusis Liivimaa
teema kroonikute jaoks tähtsaks 16. sajandil seoses Liivi sõdadega: Johann Renner seoses hoonete looga ja Balthasar
annaabi.ee 
