Poliitilised mängud - kelle arvel?
teab ise, kes on talle sümpaatseim või siis kõige vähem ebsümpaatseim. Valija
südame võitmiseks kasutatakse ka lähedasemat meetodit. Pole harv, kui saad
sõbralikelt parteilastelt tänaval kaasa erakonna nänni, olgu see siis maiustuse,
õhupalli või mingi muu asja kujul. Mis on ju iseenesest tore?
Võimule saanud erakonnad nimetavad ametisse valitsuse. Parteid, kes
valitsusest välja jäävad, moodustavad opositsiooni. Valitsuse suhted vastasrinnaga
määravad tolle edukuse järgnevateks aastateks, kuna opositsioon kontrollib ja ka
mõjutab valitsuse tööd. Sageli on nad aga totaalselt erinevate arusaamadega, kuidas
riiki juhtida. Sellest kasvavad välja tülid, mis kokkuvõttes ei ole kellelegi kasutoovad.
Eri parteidest poliitikud loobivad üksteist laimusõnade ja poriga ning sageli ässitavad
rahvast võimu vastu üles. Ka valimisloosungitel on peamiseks argumendiks
konkurentide puudused ning möödalaskmised, vaatamata enda tegevust. Teiste silmis