Chrales Darwin ING 1.liigid muutuvad, uued põlvnevad vanadest 2.liikide muutumine tuleneb erinevatest tunnustest: olelusvõitlus, looduslik valik (loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad org elukeskkonnaga) Evolutsioonilised tõendid: -paleontoloogilised leiud e fossiilid (sügavamal lihtsamad) (Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp Kuum katlake 4.miljardit aastat tagasi -sagedased vulkaanipursked (õhuke maakoor, sisemised surved) -Planeedil Maa pinnal puudus mullakiht (polnud taime-,loomajäänuseid)
Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja. · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul. Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu. Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Nukkumisaeg kestab paar nädalat. Nukud
annaabi.ee 
