Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
koolimaju, ?pikud tr?kiti eesti keeles. Riigi ja omavalitsuste eestv?ttel loodi ulatuslik
kutsekoolide v?rk. Suurt t?helepanu p??rati k?rgharidusele. 1 detsembril 1919. aastal avati
Tartu ?likool esimest korda eesti ?likoolina ja eestlased said k?ige arvukamaks rahvusr?
hmaks ?li?pilaskonnas. Rahvus?likooli aitasid rajada Soome ja Rootsi teadlased, kuid Tartus
t??tas ka Saksa ja Vene professoreid. 1930. aastate l?pul oli eestikeelne Tartu ?likool igati
euroopalik teadus- ja hariduskeskus. K?rgharidust andsid veel Tallinna Tehnika?likool, Riigi
K?rgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu K?rgem
Muusikakool, K?rgem S?jakool; palju ?ppis eesti tudengeid ka v?lismaal. Keskkooli?pilaste
ja ?li?pilaste suhtelise arvu poolest ?letas Eesti enamikku Euroopa riike..Rahvahariduse
edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930.
aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja.
Teadus
T