Tõmmulendlane Tõmmulendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb tõmmulendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Tõmmulendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad
Mis puudutas keeli, siis sai Maria Theresia üsna põhjaliku ettevalmistuse. Emakeel jäi küll kaunikesti hooletusse – ta ei õppinud kunagi vigadeta kirjutama. Kuid seda paremad olid teadmised prantsuse keeles, mida ta ka eluaeg nii kõnes kui kirjas üsna leidlikult kasutas. Samuti õppis ta ladina keelt – Ungari riigikeelt - , itaalia ning pisut hispaania keelt. Suheldes oma mehe ja lastega, kasutas ta hiljem märgatava viinipärase hääldusega saksa keelt. Aja jooksul, ja küllap esmajoones huvist itaalia ooperi vastu, täiendas ta tublisti oma teadmisi itaalia keele alal
nat��rmortide maalimisele ajal, mil selles �anris veel eriti ei t��tatud ja need v�hesed teosed mis loodi, olid tagasihoidlikult anon��msed. Beerti stiili esindasid tema meisterlik illusionism ning hoolikalt loodud kompositsioonid. Tema maalid hommikus��kidest, millele tavaliselt viidatakse nende hollandikeelse v�ljendiga �ontbijtjes� (�v�ikesed hommikus��gid�), kujutavad seadet laual k�rgvaates ja m�rgatava perspektiiviga. Beerti tehnika on �ldjuhul ja eelk�ige iseloomulik just varajastele flaami nat��rmortidele. Tema lilled, mis sageli on esitatud stseenina vaasist kitsas ni�is, meenutavad Ambrosius Bosschaerti t�id. Arvatakse, et ta tegi koost��d ka Pieter Paul Rubensiga. K�esolevale t��le l�hima stiiliga analoogi leiab Washingtonist, muuseumist National Gallery of Art. Teose nimi on �N�ud austrite, puuviljade ja veiniga�, dateeritud u 1620/1625. ******
annaabi.ee 
