Vabadussõja kindralid ja admiralid
maist 1917
polguülemaks. Aasta varem oli ta tõusnud polkovniku auastmesse. Teenis I
maailmasõjas välja Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna III ja II järgu ning Püha
Vladimiri IV järgu ordenid; Püha Georgi IV järgu ohvitseri- ja sõduriristid ning Püha
Georgi kuldmõõga.
O. Heinze lahkus 1918. aastal sõjaväeteenistusest ja asus elama Narvasse. Astus
sama aasta 1.novembril vene valgete Põhka-armee üksikkorpusesse ( hilisem
Loodearmee ), kus oli 20. detsembrini 3. Rezitsa polgu ülem.
Järgmisel päeval, 21. detsembril 1918, tuli Eesti sõjaväkke ja määrati 1.
jalaväepolgu ülemaks. Osales oma polguga Eesti puhastamises punaväest ja Viru
rinde kaitsel. 21. oktoobril 1919 määrati ta 1. diviisi ülema abiks ja seejärel sama
diviisi ülemaks. 13. veebruaril 1920 ülendati ta kindralmajoriks. Vabadussõja teenete
eest sai O. Heinze Vabadusristid I/2 ja II/3, Läti Karutapja ordeni III ja II järgu, Poole
Sõja Risti ja talumaa.
1920