Eesti teatri ajalugu II
Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette,
eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au.
Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad
ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood
armastusest.
19. Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge
näiteid lavastustest.
Reziioskusi kogus Unt Kaareln Irdi assistendina, kuid olulisemaks sai koostöö Hermaküla ja
Toomingaga. Koos nendega kuulus U 60 70 legendaarse teatrimurrangu tuumikusse. Ta oli
Hermaküla trupi liige ideede genereerija ja otsingute osaline. Tartu-aeg lõppes Undil
dramaatiliselt ning ta lahkus sealt.
Esimesed 10 aastat töötas Unt peamiselt väikeses mõõtkavas: eelistas väikest lava, väikest
truppi ja lühikesi etendusi