1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon.
liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894.
annaabi.ee 
