Eesti Ajalugu
vahendusel. Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt. 1903. algas selle areng - Tartus alustas ilmumist
ajaleht "Uudised" (Peeter Speek). Eesti kaasajastumist takistasid vene keisri piirangud, puudusid
kodanikuõigused/vabadused. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused. Ühiskond vajas põhjalikke
reforme, aga valitsus ei liigutanud, oli oodata revolutsiooni. 9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine
Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks.
16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset
suur rahvakoosolek, kus kohaleilmunud sõjaväeüksus tappis 94 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla
manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale
kodanikuvabadused. J. Tõnisson rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelse
Eduerakonna. (liberaaldemokraatlik)