Nimetu
Seepärast poliitika esindab ennast mitte ainuüksi teadusena, vaid ka kunstina kunst
riiki juhtida, kunst vallutada ja ülalpidada, sotsiaalsete eesmärkide ja huvide elluviimine. Kui me
räägime kunstist endast kui osakesest kultuurist, siis me ei saa unustada ka selle rolli, s.t
omavahelist suhet ning seost poliitikal ja kunstil. Me ei räägi enam meisterlikkusest, vaid räägime
manipuleerimisest võimu nimel.
Esimene, mis sellisel juhul silmapaistvamaks peetakse, on Nõukogude Liidu revolutsioonne kunst.
Kommunistlik partei on sunnitud otsima lahendusi; et ülistada reziimi, valib ta midagi niisugust,
mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks
inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning
Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees
tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks"
annaabi.ee 
