Eesti kirjanduse ajalugu I
korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja
selle meelelist külge poetiseerides ütles noor Suits uue sõna - tollast kultuurikonteksti arvestades
liigagi julge, sest tekkisid erimeelsused ja etteheited luulekogule. Järgnevalt perioodikas ilmunud
Suitsu luule paistis silma järkjärgulise lähenemisega sümbolismile loodusnägemuse süvenemise
kaudu.
Luulelooming algas rahvusromantilises laadis, seejärel revolutsiooniromantikat sisaldav
varasümbolistlik kujundlik järk.
Peale ülikooli jäi töööle Helsingisse ajutiseks kohaks ülikooli raamatukogu vene osakonnas, kus
tutvus kogu tsaari-Venemaa, aga ka Lääne-Euroopa kirjandusega. 1911. aastal abiellus, naine
jäädvustas pääle mehe surma mehe mälestuse teoses "Gustav Suitsu noorus" (1964)
Teine luulekogu "Tuulemaa" (1913) - sümbolistlik maailmapilt ületab teisi tolleaegseid,