Johann StraussII
(,,Sangviinikud") olid vormilt väga sarnased Lanneri ja Strauss vanema loomingulise õitsengu
perioodi valssidele. Kuid publikut võlus neis mitte eelkäijate jäljendamine, vaid noor helilooja
andekus.
Jõudis jätte revolutsiooniline 1848.aasta. Strauss juunior reageeris revolutsioonilistele
sündmustele tuliselt. Tema sümpaatia oli täielikult rahva poolel.
3
Ta kirjutas võitluse kutsuva ,,Revolutsioonimarsi" , mis kujunes peatselt ülestõusnute
seas kõuge populaarsemaks marsiks. Nad nimetasid seda ,,Viini marseljeesiks". Paraku suruti
Viini ülestõus maha. Võimud jätsid Johann Straussi käitumise revolutsioonipäevadel meelde.
Pikka aega ei kutsutud teda õukonda ega mängitud ka tema valsse keserlikel ballidel.
Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi ,,jakobiinlikest" meeleoludest.
Johann Strauss vanem oli sattunud teisele poole barrikaade