Oma esimesteks rekorditeks pidas Neuland ise 1911.a. Üle Venemaalist rekordit parema käega rebimises 70 kg. Noore Alfredi esimene suurvõistlus oli Venemaa tsempionaat 1914, seal saavutas ta kergkaalus teise koha, kus jäi alla kümme aastat vanemale maailma- ja Vene rekordipüstitajale ning olümpiavõitjale Pjotr Herudzinskile. Kümme kuud hiljem oli näha Neulandi t Esimene maailmasõda paiskas segamini kogu elu, et sellest kuidagi paremini välja tulla läks ta autojuhiks. Revolutsioonikeerises tuli Riiast Valka tagasi ka Neulandi pere ja Purakülas hakati elujärge sisse seadma. Kui punased tungisid Eestimaale algas Vabadussõda. Neuland oli esiti soomusrongil, seejärel soomusautol. Alfred Neuland oli Antverpenis tõeline imetlusobjekt ja tema võidusumma 257,5 kg oli 12,5 kg parem isegi keskkaalu võitja tulemusest. Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. 2 XII OM oli pärast 1906.a. Ateena vaheolümpiat taas kavas tõstmine.
helenenud nüansirikas koloriit. Teostuses on spontaansust, vahetu mulje värskust. Kuid erinevalt impressionistidest, kelle teoste lähtealuseks oli reaalsuse pidev muutumine, lõi Laikmaa sügavaid karakterportreid. Tehnikatest sai Laikmaa loomingus lõplikult valitsema pastell, sangviini- ja söejoonistusi oli vähesel määral (Tiik, 1975, 7). Juba noorukieas avaldunud Laikmaa ühiskondlik aktiivsus tegi temast nagu Köleristki ühiskondliku võitleja. 1905. aasta revolutsioonikeerises valmistas ta tehastele võitluslippe ja tegi koos oma õpilastega kaastööd proletaarse kirjaniku J. Lilienbacki töölisalbumitele. 1906. aastal põgenes Laikmaa karistussalkade eest mõneks kuuks Soome. 1907. aasta suvel aga Laikmaa arreteeriti ja saadeti kohtuotsusega Baltikumist välja. Laikmaa üha hoogustuv tegevus Tallinnas lõppes üleöö, kuid eesti kunstist oli kodumaal saanud arvestav kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi (Tiik, 1975, 9). 3
annaabi.ee 
