1905. aasta revolutsioon
pealehakkamist. Impulss mõisa vara rüüstamiseks ja hävitamiseks tuli kindlasti linnast,
kuigi tegelikud põletajad polnud igal pool sugugi linlased.
8
Mõisate ründamist ei saa siduda ühegi konkreetse ideoloogia või parteiga.
Mõisate rüüstamisel Eestis oli aga rohkem või vähem näha ka poliitiline külg – lauldi
revolutsioonilisi laule, lehvitati punast liüüu, juhid kandsid punaseid eraldusmärke, koguti raha
revolutsioonikassasse. Linnast tulnud pidasid kõnesid, hüüti loosungeid „Maha isevalitsus!“,
kuulutati ühinemisest sots dem parteiga, mõisnikke võeti pantvangi. Keda taheti vahetada linnas
vahistatute vastu.
Üldiselt koheldi mõisnikke eestis suhteliselt leebelt, teadmata asjaoludel tapeti vaid üks neist
(Peningi mõisnik Arthur von Baranoff). Osa said peksa. Ülestõusnute terror ei väljendunud
füüsilises kohtlemises, vaid just vara hävitamises, mis on tapmisest palju kergem vägivalla
avaldus
annaabi.ee 
