Eesti ajaloo kokkuvõte
oktoobril kogunes suur
rahvakoosolek ja kohaleilmunud sõjavägi avas rahva pihta hoiatamata tule. Jaan Tõnisson
kutsus kokku rahvaasemike koosoleku. Tõnisson ja tema kaaskondlased (nn mõõdukad)
rahuldusid konstitutsioonilise monarhiaga e põhiseadusliku monarhiaga ja suurema eesti
keele kasutamisega. Päts ja tema kaaskondlased (nn käremeelsed) nõudsid demokraatliku
vabadusega minekust ja tsaarivalitsuse korralduste boikoteerimist, keeldusid maksude
maksmisest, väeteenistusse minekust. Revolutsiooilise meeleolu tõus viis massiliste mõisate
põletamisteni ja rüüstamisteni. Selle lõpetas karistussalkade saabumine.
Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllutöömasinaid ja muud tööstuskaupa.
1902.aastal asutati Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib pidada
esimeseks Eesti rahvuslikuks pangaks. 1906.aastal asutati esimene eesti õppekeelga
gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1907.aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse
Selts. 1909