Suur Prantsuse revolutsioon
rahvuskogu 1789, kuhu kuulusid kolmanda seisuse inimesed. See tähendas seda, et generaalstaadid
olid kaotanud õiguse makse tõsta või midagi otsustada, sest suurt osa rahva esindusest ju ei olnud. Ka I ja
II seisuse inimesed asusid rahvuskogusse ja see nim Asutavaks Koguks. Seda võib seega nim õigeks
Prantsusmaa esinduseks. See võttis vastu luua Prantsusmaale konstitutsioon ja see oli sel ajal tõsiselt
revolutsiooniline. Algas suurem revolutsioniliikumine. Kuningas püüdis alguses Asutava Kogu vastu
protesteerida ja kuna rahvas pooldas siis tekkis rahva seas vastureaktsioon. Rahvas nõuds Asutava
Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale
poole, et varastada viina ja relvi. Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14.
juuli 1789 Bastille-i vallutamine ( keskaegne suur võimas vanglakindlus) Seda rünnati, kuna see oli