Eesti riigi areng
vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal
hulgas ka komissar ja ta abid, tegutsesid üksnes korraldiste ja otsuste abil. Maa haldustegevus
allus kohtulikule kontrollile.
II. Riiklik iseseisvus
1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni.
Eesti kogukondlik iseseisvus kestis kommunistliku riigipöördeni. Kogukondliku iseseisvuse
ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti
arenevate poliitiliste sündmuste survel kuulutas enese kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See
oli 15./28. novembril 1917.
28. november on Eesti rahvusklikus elus väga olulise tähtsusega – see päev on Eesti riikliku
iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab
riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi
Maanõukogu 28