Venemaa enne 1917. aastat
Keisri tapmise eest poodi
Narodnaja Volja juhid Andrei Zeljabov (1851-1881) ja Sofja Perovskaja (1853-1881) koos
mitme kaasosalisega üles. Hiljem üritasid organisatsiooni liikmed tappa ka keiser Aleksander
III-t, selles eest poodi üles ka näiteks Lenini vanem vend ja eeskuju Aleksandr Uljanov (1866-
1887), ent kuna isegi keisri tapmine revolutsiooni ei olnud toonud, siis narodniklik liikumine
hääbus.
Narodniklusest väljakasvanud poliitiliste gruppide baasil loodi 1901 Sotsialistide-Revolutsio-
nääride Partei (esseerid). Selle eesmärk oli sotsialistlik riigikord, kus maa on talupoegadele
jagatud väikeste maaomanditena (bolsevike taotlus oli maa kollektiviseerida). Revolutsioon
tuli teostada talupoegade poolt. Esseerid kujunesid Venemaa vaeste talunike ja intelligentide
seas väga populaarseteks ja olid 1917 seetõttu ka valitsuses.
Esseerid oma tegevuses kasutasid aktiivselt terrorit, nende tuntuimad ohvrid olid siseministrid
Sipjagin ja Plehve