Gottfried Wilhelm Leibniz
Kaheksa-aastaselt valdas ta
ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. Järgnevalt haris ta end mitmes
valdkondades. Viieteistkümneaastaselt alustas ta Leipzigi õlikoolis filosoofia-ja
juuraõpinguid. 1663.aastal jätkas neid Jenas ja 1666.aastal kaitses õigusteaduse doktori
kraadi. Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kurvürst Johann Philipp
von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisjonikohtu nõunikuks.
Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja-aasane viibimine Prantsusmaa pealinnas sai
tema matemaatika- ja loodusteaduste alaste õpingute kulminatsiooniks. Ta tutvus Christiaan
Huygensiga, kes õpetas talle kõrgema matemaatika aluseid ning kellega tal säilisid sõbralikud
suhted Huygensi surmani. Londoni-reisil 1673 kohtus Leibniz Inglismaa juhtivate
loodusteadlastega ja temast sai Kuningliku Seltsi liige. Pariisis viibimise ajal konstrueeris ta