Hammasratas/hammasülekanne kasutatakse auto juures kõige rohkem (reduktorid, käigukastid jne). Neid on kerge standardiseerida. Hammasratas ülekanded vajavad määret (ülekandeõli). Kettülekannet kasutatakse mootoris (väntvõlli pealt jahutusvõlli väntvõll käib 2 korda kiiremini kui jahutusvõll). Ketiga on hea teha pikka ülekannet, kasutatakse rohkem mootorrataste puhul. Kett töötab väiksemalt ning vajab ka määrimist. Keti vastupidavus oleneb mõõtmetest ja kasutusest (reversseeritav kett peab kindlasti vähem vastu). Tiguülekanne võimaldab suurt ülekande arvu. Annab 90o võimaluse pöörata võlli suunda. Tiguülekannet kasutatakse ka klaasipuhastaja mehanismis. Lamerihm ülekanne võimaldab 10...12 m pikkust ülekannet sooritada, sõltub väliskeskkonnast. Soonikrihmade juurde käib ka pinguti. Hammasrihma kasutatakse mootoririhmana. Hüdraulilised- ja elektrilised ülekanded. Hõõrdülekande ülekande jõud on üsna väike. Mehhaaniliste ülekannete parameetrid
oleksid avatud kommutatsiooniprotsessi vältel. See tähendab, et rohkem kui üks diood anood- või katoodgrupist on avatud ja vool lülitub ümber ühest faasist teise. Reverseeritavad alaldid. Eelnevate lülituste puhul oli muudetav koormuspinge suund, kuid mitte koormusvoolu suund. Joonisel 1.4, a, on näidatud kahe keskväljavõttega alaldi vastulülitus, mis võimaldab muuta koormusvoolu polaarsust (kahepolaarne alaldisüsteem). See on neljakvadrandiline reversseeritav alaldi, kuna türistoride tüürnurga muutmise abil võimaldab lülitus saada nii negatiivset voolu kui negatiivset pinget (joonis 1.4, b). Kui türistorid VS1, VS2 ja VS3 juhivad voolu, siis talitleb alaldi esimeses ja neljandas kvadrandis, kui aga voolu juhivad türistorid VS4, VS5 ja VS6, talitleb alaldi teises ja kolmandas kvadrandis. Samuti kasutatakse neljakvadrandilise talitluse saamiseks kahte vasturööpselt lülitatud sildalaldit, nagu on näidatud joonisel 1.5