Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab
pidurdusrelee pidurduskontaktori tööd juhtiv relee. 1.2. Kontaktjuhtimisskeemide tüüpsõlmed. Elektriajamite juhtimise kontaktskeemides on kasutusel hulgaliselt mitmesuguseid tüüpsõlmi, milliste vajalikul viisil ühtseks juhtimisskeemiks ühendamisel saamegi vajaliku juhtimisskeemi. Järgnevalt vaatlemegi sagedamini kasutatavaid tüüpsõlmi. 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed. Asünkroonmootori reversseerimiseks tuleb muuta tema pöörleva magnetvälja pöörlemissuunda, milleks tuleb muuta faasijärjestust tema staatorimähise klemmidel. Alalisvoolumootori reversseerimiseks tuleb muuta voolu suunda kas tema ankru- mähises või ergutusmähises. Tavaliselt muudetakse ankruvoolu suunda, sest ankru- mähise väiksem induktiivsus kindlustab siirdetalitluse lühema kestvuse ja väldib ohtliku kommutatsioonilise ülepinge teket. Ankruvoolu suuna muutmiseks muudetakse polaarsust ankru klemmidel.
annaabi.ee 
