"revansitahet" - 1 õppematerjal

Arutluse kirjutamine - juhend

Taoline lõhenemine tekitas pingeid nii kahes Saksamaas kui ka lääneriikide ja NL vahel. Üldises plaanis oli võitjate poliitika erinevuseks pärast II ja pärast II maailmasõda üldine suhtumine Saksamaasse. Pärast I maailmasõda suhtuti Saksamaasse vihaga ning taheti talle kätte maksta. Seda iseloomustab hästi fakt, et Genova konverents aastal 1922 oli alles esimene, kus Saksamaad võeti kui võrdväärset. Selline alandav suhtumine süvendas Saksamaa revansitahet. Pärast II maailmasõda püüti Versailes` süsteemi vigu vältida. Saksamaad (siinkohal mõtlen SLV-d) võeti kui vajalikku partnerit ja sellepärast püüti teda võimalikult kiiresti n-ö üles upitada. Saksamaasse ei suhtutud vaenutsevalt. Suhtumine erinevusest kinnitab ka asjaolu, et Rahvasteliit, mis loodi pärast Esimest maailmasõda, ei võtnud alguses vastu kaotajariike, ÜRO põhikirjas, mis moodustati pärast II maailmasõda, sellist klauslit aga ei olnud.