Eesti uusaeg (1710-1900)
Rootsi revansipüüdlused Baltikumi suunal
Soodus hetk tekkis, kui Venemaal oli 1741 ebakindel olukord. Peeter I surma järel ei
suudetud valitsejat leida, tal ei olnud meessoost pärijat. Troonile sai tema mitte eriti
intelligentne abikaasa. Rootsile tundus 1741 olevat sobiv moment ja kuulutas
Venemaale sõja. 1743 sõda lõppes Turu rahulepinguga ja Rootsil tuli Venemaale
veelgi alasid loovutada. Kõik privileegid kinnitati Balti aadlile taaskord. Rootsi
revansiidee tõusis taas päevakorrale, kui võimule tõusis Gustav III (ooperis tehti talle
lõpuks atentaat). Gustav III hakkas idapiiri kindlustama, hakkas kindlustusi ehitama
Suomenlinnas. Saatis Baltikumi salakuulajaid, et teada saada, kelle poole baltlased
hoiavad. Katariina II oli kehtestanud asehalduskorra. Sel ajal olid privileegid
kahanenud. Gustav III lootis, et äkki nüüd saab aadlilt kohapealt toetust.
Kõige otsustavam oli taaskord Türgi. 1787 oli alanud järjekordne Vene-Türgi sõda.
annaabi.ee 
