VARAUUSAEG
Hollandlased avasid taas tammid ning ujutasid Prantsuse väed üle. Inglismaa
loobus Louis XIV toetamisest. Prantsusmaa vastastega ühines ka Brandenburgi Suur kuurvürst
Friedrich Wilhelm ( Saksamaa), kes kartis oma Reinil asuvate väikevalduste pärast. 1678. sõlmitud
Nijmegeni rahuga sai Prantsusmaa Burgundia vabakrahvkonna (Franche-Comté), mis Burgundia
Ülemmaade jagamisel 1492 oli jäänud Habsburgidele.
Osa Reini-äärseid valdusi õnnestus Prantsusmaal taasühendamiste (reunioonide) sildi all haarata
endale kohtu teel, kasutades ära Vestfaali rahulepingute ebamääraseid formuleeringuid ning
keisrivõimu seotust Türgi-vastase sõjaga. Kui Prantsuse kohtuvõimud olid ühe või teise ala tunnistanud
Prantsusmaale kuuluvaks, marssisid sinna otsekohe Prantsuse väed. 1681. aastal hõivasid prantslased
ka Straßburgi (Strasbourg). 1684. aastal oli sunnitud reunioone tunnustama ka keiser Leopold I (1658
1705)