A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Planchet jälgis nagu vari oma isanda iga liigutust ja traavis kohe tema kõrvale.
«Kas me terve öö läbi niiviisi edasi ratsutame, härra?» 'küsis ta.
«Ei, Planchet, sest sina oled juba kohale jõudnud.»
«Kuidas, mina olen kohale jõudnud? Ja härra?»
«Mina lähen veel paar sammu edasi.»
«Ja härra jätab minu üksinda siia?»
«Kas sul on hirm, Planchet?»
«Ei, ma ainult juhin härra tähelepanu sellele, et öö tuleb väga jahe, külmetamisest aga
võib reuma saada ja reumahaige inimene on vilets teener, eriti härrataolise kärme isanda
jaoks.»
«Olgu, Planchet, kui sul külm on, mine siis kõrtsi, mida seal näed, ja oota mind kell
kuus hommikul värava fees.»
«Härra, teilt hommikul saadud eküüd jõin ja sõin ma kõige aupaklikumalt ära, nii et
mul ei ole punast krossigi juhuks, kui mul külm hakkab.»
«Siin on pool pistooli. Nägemiseni homme!»
D'Artagnan tuli hobuse seljast maha, viskas ratsutid Planchet' kätte ja ennast
annaabi.ee 
