Homeros
Säärase suusõnalise traditsiooni juures eeposte tekst hakkas aga aja jooksul
kannatama moonduste all, ka kippus seos üksikute osade vahel katkema. Selle vältimiseks
Ateena riigimees Solon VI saj. alguses e. Kr. tegi korralduse, et Homerose eeposte avalikkude
ettekannete aluseks olgu kirjutatud eksemplarid, ja paarkümmend aastas hiljemini türann
Peisistratos laskis avaldada esimese redigeeritud ametliku koguväljaande mõlemast teosest, mis
sai edaspidiste retsitatsioonide seaduslikuks aluseks. Homerose eeposte teksti edaspidine
saatus sai sõltuvaks Aleksandria teadlaste tegevusest III - II saj. e. Kr..