Giuseppe Verdi
Ooperi muusika on sünge ja masendav. Õnneküllased ja helged laigud puuduvad peaaegu
täiesti ning infandi ja tema endise mõrsja, kuninga naiseks saanud Elisabethi armastusega seotud
episoodidki ei välju nukruse raamest. "Don Carlose" helikeel on Verdi eelnenud oopereist
20
rikkam ja keerukam. Eriti tähtsale kohale asetab helilooja orkestri ning seda eeskätt
retsitatiivseis episoodides. Traditsioonilisest numbrilisest ülesehitusest loobudes sulatab Verdi
aariad ja retsitatiivid aeglaselt arenevaiks ning tegelaste karaktereid väljajoonistavaiks
stseenideks ja piltideks. Raskepäraste kõla massiivide kõrval ilmub partituuri peen
detailiderikkus, orkestrikoe erinevad meloodialiinid omandavad iseseisva tähtsuse.
Sümfooniliselt on eriti ilmekad läbipaistev noktürn, Philipi monoloogi impressiivne
orkestripartii, Elisabethi romansi leidlik saade jt.
annaabi.ee 
