Modernism ja muusikateater
tähendanud näidendi ümbertöötamist ooperitekstiks kas spetsiaalse libretisti või helilooja enda
poolt, otsustas Debussy panna kogu näidendi tekst muusikasse (on mõningaid lühendamisi),
jättes samaks ka struktuuri. (Enne teda oli selliselt toiminud vene helilooja Aleksandr
Dargomõžski (1813-1869; ajaliselt Glinka ja “Võimsa rühma” – Rimski-Korsakov,
Mussorgski, Borodin jt – vahelüli), kes kirjutas Puškini draama “Kivist külaline” ainel
retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist
proosatekstiga ja selline on ka ooperi libreto (tollane traditsioon oli värssides tekst). See
tähendas radikaalset lahtiütlemist 19. sajandi tavadest. Ühtlasi pani Debussy sellega, et
kasutas Maeterlincki näidendi teksti muutmatult, aluse 20. sajandil aktuaalseks muutunud nn
literatuurooperile.
“Pelléas ja Mélisande”
Tegelased:
Melisande Golaud Pelléas Arkel