Transplantatsiooniimmuunsus
Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt
võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient
erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil
immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk
hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse
transplantaadid:
1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast
teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni;
2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle geneetiliselt identsete
isendite vahel (ühemunakaksikute või loomade juures geneetiliselt puhta liini isendite
vahel);