Kriminaalpoliitika kordamine
ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu" ei levita mitte üksnes nõukogude aja külma hingust, vaid
kohati ületab tolleaegset kriminaalõigust oma ambitsioonilt allutada inimesed totaalsele kontrollile. Kui
pärast omariikluse taastamist suhtuti Eestis väga ettevaatlikult nõukogude kriminaalpoliitilisse pärandisse ja
loobuti seetõttu mitmest varem kasutusel olnud sanktsioonist kui demokraatliku õigusriigiga kokku-
sobimatust (nt kellegi tunnistamine eriti ohtlikuks retsidivistiks, suunamine kasvatus- ja
tööprofülaktooriumisse), siis nüüd ollakse valmis võtma kasutusele riiklikke sunnivahendeid, mis
iseloomustasid totalitaarseid reziime nende halvimatel aegadel. Selleks pole mitte mingisugust reaalset
põhjendust, mis tuleneks kas ühiskonna üldisest olukorrast või kuritegevuse ohtlikkuse hüppelisest kasvust
viimastel aastatel. Kas tõesti keegi julgeb väita, et Eesti ühiskond on 18 aastat pärast iseseisvuse taastamist