Geneetika I vastused
Eugeenikas oli kaks lähenemist:
Positiivne eugeenika – parimate omadustega isikute sigimise riiklik stimuleerimine (nt rahalised toetused
võimekamate motiveerimiseks).
Negatiivne eugeenika – kahjulike omadustega indiviidide sigimise piiramine (mitmetes riikides rakendati
ainult seda). Piirati vaimuhaigete või muude vigadega, aga ka kriminaalide ja nende, kelle seksuaalne
orientatsioon oli muutunud, sigimist. USAs steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või
retsidivistideks.
Kuigi eugeneetika eesmärgid olid pigem humaansed – inimsoo pirandamine, siis olid eugeneetika
rakendused inimsusevastased.
1895 Alfred Ploetz – kirjutas raamatu “Rassenhygiene”, ei ole tegelikult seotud eugeenikaga, põhines
rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus)
Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine
natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi.