„Maskiball“
Minule kui itaalia keele mitte oskajale olid sõnad arusaamatud. Seepärast pidin lugema Eesti keelseid
subtiitreid, kuid vähem, kui eelmisel aastal, mil ma samuti seda ooperit vaatamas käisin, sest ma
teadsin juba süzeed. Seega sain ma sel korral palju rohkem keskenduda muusikale ja laval toimuvale
ning nautida seda kontserti.
Teistkordsel vaatamisel tundus mulle esimene vaatus palju põnevamana kui eelmisel korral (enne
ooperi külastust lugesin põgusalt läbi oma retsesiooni antud ooperi kohta, et oleks endal põnevam) .
Teine vaatus algas Võllamäel südaööga, kus tuli lavale hirmunud Amelia. Kuningas astus pimedusest
välja, et olla talle toeks. Kõik see venis pikale, nii nagu ka esimesel korral, valdas mind teise vaatuse
lõpuks tüdimus ning ma ootasin väga vaheaega. Kolmas vaatus oli palju huvitavam.See suutis minus
uudishimu äratada, hoolimata sellest, et ma teadsin, kuidas lugu lõppeb. Ma usun, et publikule meeldis